HEA HOOLEKOGU ÜHENDAB

Haapsalu muusikakooli hoolekogu  liikmed ja õppealajuhataja kogusid 19.02.2025 Viljandis toimunud hoolekogude koolitusel häid mõtteid lasteasutuse hoolekogu toimimise praktikate kohta, mida rakendada koduses Haapsalus. 

Hoolekogu liikmeks ei sünnita, vaid selleks tuleb kujuneda tegevuse käigus ning oluline on mõista, et alati saab paremini. 

Kui hea kooli kohta on ettekujutus olemas igal inimesel, siis hea hoolekogu kohta puudub tihtipeale ettekujutus ka hoolekogu liikmeil endil, rääkimata siis tavalisest inimesest. Nii saavadki hoolekogu liikmeks inimesed, kel alguses puuduvad teadmised hoolekogu kohta, kes peavad need omandama töö käigus.

Koolitusel selgus, et Eestis on paljudel hoolekogudel tõeliselt eeskuju väärivaid kogemusi, mida tasub teada ja kasutusele võtta. Heade näidetena osalevad hoolekogud arengukava koostamisel ja jälgivad selle täitmist ning kuulavad täitmise aruandeid; kooskõlastavad otsuseid hoolekogus esindatud huvigruppidega; teevad järelepärimisi, mille tulemusena muutub olukord selgemaks; juhivad tähelepanu probleemidele ning kaitsevad oma kooli ja selle mainet; mõistavad, et üks nende põhiülesandeid on kooli õppekava sisuline käsitlemine.

Ideaalne hoolekogu tegutseb koolidirektori ajutrustina, kellega nõu pidades jõutakse paremate tulemusteni. Ajutrustis osalemisele aitavad kaasa hoolekogu liikmete erinevad kogemused, näiteks haridustöötaja või lapsevanemana omandatud teiste koolide kogemused. Üheks eelduseks on direktori avatud suhtlemine, sest hoolekogu liikmed saavad sellisel juhul vahendada ja võimendada direktori initsiatiivi. Hoolekogu tegutseb samaaegselt mitmes eri rollis, näiteks seostajana (lapsevanem, õpetaja, õpilasomavalitsus), vahendajana õpilase (lapsevanema) ja õpetaja vahel, kooli esindajana ja heade kogemuste tutvustajana meedias.

Seega saabki hoolekogu mõiste sisustada järgmises võrdluses: õpilaste huve ühendab õpilasomavalitsus, õpetaja huve õppenõukogu ja ametiühing, koolipidaja huve volikogu ja valitsus ning lapsevanemate huve mitmes koolis moodustatud lapsevanemate kogu. Hoolekogu ülesanne on olla sillaks kooli ja kogukonna ning erinevate huvigruppide vahel.

Hoolekogus on esindatud kõik osapooled: vald või linn kui omanik, lapsevanemad, õpetajad ja õpilased, mis võimaldab hoolekogul taotleda, et kõik huvigrupid teadvustaksid ühtemoodi ja adekvaatselt kooli seisundit, tugevusi ja nõrkusi, väliseid ohte ja võimalusi. Ideaalis tuleks hoolekogus sõnastada  erinevate huvigruppide huvide ühisosa ja kokkulepped osapoolte edasise tegevuse suhtes (mida teeb omanik, õpetajad, lapsevanemad jne). Need kokkulepped vormistatakse seejärel arengukava, eelarve ja muus vormis.

Hea hoolekogu liikmed tajuvad väljakutset ja võimalusi oma mõtteid laste huvides realiseerida ning soovivad omada paremat ülevaadet toimuvast, sh teistes hoolekogudes. Hoolekogu toimib edukalt siis, kui direktor ja hoolekogu liikmed saavad aru, milline on hoolekogu roll. Vastastikune usaldus on eduka koostöö nurgakiviks.

Hoolekogu tegevus jaguneb järgnevalt: info kogumine, vahetamine ja edastamine; kuulamine, küsimine, arutamine, seostamine, kooskäimine, vastastikune täiendamine, kokkuleppimine, otsustamine, ideede jäädvustamine, et tulevikus nendega edasi tegeleda; suhtlemise soodustamine koolis ja väljaspool kooli ning enesemääramine (reaktiivne või proaktiivne). Kooli pidaja ülesanne on vahendada informatsiooni kooli ja pidaja vahel mõlemas suunas, võimaldama esitada kooli muresid, aitama kritiseerimise asemel, olema kursis valla või linna asjade ja võimalustega, aitama leida vastuseid, selmet piirduda küsimuste esitamisega, olema avalikke huvisid kaitstes lastesõbralik.

Silmas tuleb pidada, et hoolekogu liikmed töötavad üldjuhul omast vabast ajast ja tasuta. Koolipidaja, lapsevanemad, õpetajad ja õpilased võiksid ja peaksid mõtlema, kuidas oma esindajaid hoolekogus tunnustada ja võimestada, neid aidates ja informeerides.

Erinevalt meil kehtivast seadusest on mitmetes arenenud riikides hoolekogu pädevus tunduvalt laiem. Sinna kuulub ka kooli direktori ametisse nimetamine ja tagasikutsumine, tema tegevuse juhtimine ja palga määramine, kooli eelarve kinnitamine, personali arv ja struktuuri valik, kooli eesmärkide, missiooni, tegevuskava ja arengukavade kokkuleppimine ja plaanide kinnitamine, kooli (sise)poliitika heakskiitmine (nt õppekavade loomine, ettevalmistusrühmade asutamine ja rahastamine, võrdsete võimaluste tagamine), otsustamine, kuidas rahuldatakse konkreetseid õpilaste vajadusi, aga ka kooli tegevuse lõpetamise algatamine.

Ideaalis peaks iga hoolekogu koostama omale tööplaani, kus oleks kindlasti vähemalt järgmised teemad: arengukava läbivaatamine, vajadusel täiendamine, hoolekogu kodukorra läbivaatamine, vajadusel täiendamine, lapsevanemate kaasamine ja teemad vastavalt kooli spetsiifikale. Direktor omakorda peaks mõtlema, kuidas korraldada paremini koostööd hoolekoguga. Koolipidaja ülesandeks  on aga kontrollida, mis on kirjas kooli hoolekogu moodustamise ja töökorras. Õpetajad, lapsevanemad ja õpilased võiksid mõelda, kuidas võimestada hoolekogu tegevust (aidata, teha koostööd, informeerida jne).

Olen hoolekogu esimehena rahul, et sain koolitusel osalemisel selgema pildi hoolekogu ülesannetest ja olulisusest kooli ja kohaliku omavalitsuse võrdväärse partnerina ning vajadusest saadud teadmisi muusikakoolis rakendada. Loodan, et käesolev artikkel annab inspiratsiooni ka teistele Haapsalu (Läänemaa) hoolekogudele enesetäiendamise võimaluste leidmiseks ja kasutamiseks.

Irma-Liisu Eberle

Hoolekogu esimees

C. Kreegi nim Haapsalu muusikakool

(Artikkel ilmus ajalehes Lääne Elu 06.03.2025, peatoimetaja soovil lühendatuna)